Söömishäired ja KKT
Söömishäired on erandliku söömiskäitumisega kaasnevad sündroomid, millega seostub psüühilise, füüsilise või sotsiaalse tegevusvõime tõsine häirumine.
Anoreksia (anorexia nervosa) F 50.0
Diagnostilised kriteeriumid
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud.
Esinemine: sagedamini noorukieas tütarlastel ja noortel naistel, algus tavaliselt 14-18; erinevatel andmetel lääneriikides 15-20-aasaste seas 0,1-1%, osalise sündroomi all kannatajaid on mitu korda rohkem; sümptomid on tavalised nende seas, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust (modellid, baleriinid, iluuisutajad, võimlejad).
Etioloogia
Perekondlikud - domineerivad emad, isad passiivsed ja endassetõmbunud, suhtlemisprobleemid (tunnete väljendamise vähesus, ülihoolitsevus ja konfliktide vältimine).
Päritavus – naissoost sugulastel leitud.
Bioloogilised – neuroendokriinne regulatsioonihäire.
Sotisokultuurilised- nn lääne kultuurist tulenev iluideaal
Buliimia (bulimia nervosa) F 50.2
Diagnostilised kriteeriumid
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud.
Esinemine: tavaliselt 15-24-aastastel naistel, 1-10% erinevate uurimuste põhjal; sümptomid tekivad hilisemas vanuses kui anoreksia puhul, paljud patsiendid on varem põdenud anoreksiat.
Etioloogia
Bioloogilised- serotoniini ainevahetusliku närvitalitluse häired, osaliselt võib olla kõhnumise tagajärg. Arvatakse, et süsivesikute ahmimine võib olla ka katse parandada serotoniinivähesust. Süsivesikute söömine suurendab trüptofaani pääsemist KNS-i, kus sellest sünteesitakse serotoniini, mis omakorda võib parandada meeleolu. Buliimia raskusaste näib oelvat seotud vähenenud serotoniini metaboliitide kontsentratsioonidega seljaajuvedelikus.
Kultuurilised- nn lääne kultuurist tulenev iluideaal, kõhnuse poole püüdlemine võib pakkuda näilise vahendi eneseväärikustunde tõstmiseks, tähtis on väline toimetulek ja õnnestumine.
Söömishäirega patsiendi uurimine
Ravi eesmärgid ja peamised meetodid
Söömishäirete kognitiivne mudel
negatiivne enesehinnang
liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast
perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine
intensiivne ja jäik dieet
perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine
söömishood
negatiivne emotsioon
tahtlik oksendamine või lahtistite kasutamine
Buliimia KKT
I etapp sessioonid 1-2 korda nädalas 4 nädala jooksul
II etapp sessioonid 1 kord nädalas 8 nädala jooksul
III etapp sessioonid iga 2 nädala järel 3 korda (6 nädalat)
Anoreksia KKT
I etapp 1 kuu, sessioonid 2 korda nädalas
II etapp 1 aasta, sessioonid 1 kord nädalas
III etapp 6 kuud, sessioonid üle nädala
Sessiooni sisu:
Kognitiiv-käitumuslik uurimine
AN ja BN ravi eesmärgid
Kasutatud on:
K.Akkermann´i ja A.Järve loengutsükli materjale söömishäiretest.
RHK-10 Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon, 1995.
Hawton, K., Salkovskis, P.M., Kirk, J., Clark, D.M. (1993). Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi.
Söömishäired on erandliku söömiskäitumisega kaasnevad sündroomid, millega seostub psüühilise, füüsilise või sotsiaalse tegevusvõime tõsine häirumine.
Anoreksia (anorexia nervosa) F 50.0
- tahtlikult esile kutsutud ja säilitatav nälgimisseisund
- patsiendi poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine
- hirm paksuks minemise ees ja oma keha väärtajumine
Diagnostilised kriteeriumid
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud.
- kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat, kehamassiindeks (BMI) on 17, 5 või väiksem;
- kehakaalu kaotus on esile kutsutud „paksuks tegevate toitude“ vältimisega ning on seotud ühe või rohkemaga järgnevast: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; tahtlikult esilekutsutud kõhulahtisus; ülemäärane kehaline aktiivsus; söögiisu vähendavate preparaatide ja/või lahtistite kasutamine;
- keha väärtajumine, mille tõttu püsib ülekaaluka mõttena tüseduskartus;
- endokriinhäired- nt. amenorröa;
- kui algus on prepuberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel seiskub testiste areng).
Esinemine: sagedamini noorukieas tütarlastel ja noortel naistel, algus tavaliselt 14-18; erinevatel andmetel lääneriikides 15-20-aasaste seas 0,1-1%, osalise sündroomi all kannatajaid on mitu korda rohkem; sümptomid on tavalised nende seas, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust (modellid, baleriinid, iluuisutajad, võimlejad).
Etioloogia
- Soodustavad tegurid
Perekondlikud - domineerivad emad, isad passiivsed ja endassetõmbunud, suhtlemisprobleemid (tunnete väljendamise vähesus, ülihoolitsevus ja konfliktide vältimine).
Päritavus – naissoost sugulastel leitud.
Bioloogilised – neuroendokriinne regulatsioonihäire.
Sotisokultuurilised- nn lääne kultuurist tulenev iluideaal
- Vallandavad tegurid
- Säilitavad tegurid
Buliimia (bulimia nervosa) F 50.2
- teiste eest varjatud korduvad liigsöömishood, mille ajal patsient tunneb, et kaotab söömise üle kontrolli
- ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena patsient võtab kasutusele äärmuslikke meetmeid toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks
- tüsenemiskartus ning keskendumine kaalu kontrollimisele, mis viivad kateteni takistada kaalu tõusu oksendamise, lahtistite, diureetikumide, paastu või ülearuse liikumise abil
- DSM-IV kohaselt eeldatakse diagnoosiks buliimia ja kompenseerivate käitumishäirete jätkumist vähemalt kaks korda nädalas vähemalt kolme kuu jooksul
Diagnostilised kriteeriumid
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud.
- mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu;
- püütakse toidu pakuks tegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal järgneval viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine, vahelduvad nälgimisperioodid; söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide ja diureetikumide kasutamine;
- haiguslik tüsenemiskartus, patsient seab endale väga ranged kehakaalu piirangud; sageli on olnud anorexia nervosa episood.
Esinemine: tavaliselt 15-24-aastastel naistel, 1-10% erinevate uurimuste põhjal; sümptomid tekivad hilisemas vanuses kui anoreksia puhul, paljud patsiendid on varem põdenud anoreksiat.
Etioloogia
- Soodustavad tegurid
Bioloogilised- serotoniini ainevahetusliku närvitalitluse häired, osaliselt võib olla kõhnumise tagajärg. Arvatakse, et süsivesikute ahmimine võib olla ka katse parandada serotoniinivähesust. Süsivesikute söömine suurendab trüptofaani pääsemist KNS-i, kus sellest sünteesitakse serotoniini, mis omakorda võib parandada meeleolu. Buliimia raskusaste näib oelvat seotud vähenenud serotoniini metaboliitide kontsentratsioonidega seljaajuvedelikus.
Kultuurilised- nn lääne kultuurist tulenev iluideaal, kõhnuse poole püüdlemine võib pakkuda näilise vahendi eneseväärikustunde tõstmiseks, tähtis on väline toimetulek ja õnnestumine.
- Vallandavad tegurid
- Säilitavad tegurid
Söömishäirega patsiendi uurimine
- Kliiniline uurimine (sh kaasuvad häired)
- Toitumuse hindamine (pikkus, kaal, kaaluindeks)
- Laboratooriumiuuringud (EKG, täielik verepilt jne)
- Söögipäeviku pidamine
- Standardiseeritud hindamisküsimustikud (BITE, EDI, EDI-2, EAT)
- Perega kohtumine
Ravi eesmärgid ja peamised meetodid
- Toitumuse parandamine ja terve söömise valitsemine (normaliseerimine)- toitumusjuhendamine.
- Ravimotivatsiooni toetamine ja haiguse konkreetne piiritlemine- info andmine ja juhendamine ning perekonna kohalolek ja toetus.
- Kaasnevate psühholoogiliste, perekondlike, sotsiaalsete ja käitumisprobleemide identifitseerimine ning lahendamise kergendamine- KKT, interpersonaalne psühhoteraapia, pereteraapia.
- Kordumise ja krooniliseks muutumise ennetamise- pikk jälgimis- ja järelravi periood, dünaamiline isikupsühhoteraapia, pereteraapia, eneseabirühmad.
- Vajadusel farmakoteraapia – tritsüklilised antidepressandid, sertoniini tagasihaarde inhibiitorid, antipsühhootikumid, fluoksetiin.
Söömishäirete kognitiivne mudel
negatiivne enesehinnang
liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast
perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine
intensiivne ja jäik dieet
perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine
söömishood
negatiivne emotsioon
tahtlik oksendamine või lahtistite kasutamine
Buliimia KKT
I etapp sessioonid 1-2 korda nädalas 4 nädala jooksul
- Kognitiivse olemuse lahtimõtestamine (skeem)
- Enesejälgimine (jälgimisleht)
- Kehakaalu jälgimine (1 kord nädalas)
- Teadmiste andmine (BMI, eeskirjad regulaarseks söömiseks, alternatiivse käitumise kasutamine, nõuanded oksendamise ja lahtistite kohta)
- Patsiendi sõprade ja sugulastega vestlemine
II etapp sessioonid 1 kord nädalas 8 nädala jooksul
- Dieedist loobumine
- Probleemide lahendamise harjutamine, kehtestamine
- Mõtete ja suhtumiste vaidlustamine kehakaalu ja välimuse suhtes (nt.alaneva noole tehnika)
- Eksponeerimine (meil eriti ei kasutata, Hollandis läheb terapeut patsiendi koju).
III etapp sessioonid iga 2 nädala järel 3 korda (6 nädalat)
- Kindlustakse edusamme ja valmistutakse tagasilangusteks (avalikes kohtades söömise harjutamine, igasugune rohkem söömine ei ole veel söömishoog!Rõhutada positiivset)
Anoreksia KKT
I etapp 1 kuu, sessioonid 2 korda nädalas
II etapp 1 aasta, sessioonid 1 kord nädalas
III etapp 6 kuud, sessioonid üle nädala
Sessiooni sisu:
- Usalduse loomine, motiveerimine
- Kaalu kontroll ja arutelu eesmärgiga seoses, ravi seletus
- Hindamine- ülevaade potentsiaalsetest füüsilistest komplikatsioonidest
- Päevakorra koostamine vastavalt kaalule ja komplikatsioonidele
- Söögikordade planeerimine ja enesejälgimise ülevaatamine või muutmine
- Ebafunktsionaalsete uskumuste ja käitumiste väljaselgitamine ja muutmine
- Kokkuvõtte tegemine, kodutöö
Kognitiiv-käitumuslik uurimine
- Käitumisintervjuu
- Enesekohased küsimustikud ja hindamisskaalad
- Enesevaatlus
- Informatsioon teistelt inimestelt
- Käitumise otsene jälgimine
- Käitumuslikud tagajärjed
- Psühholoogilised
mõõtmised
Algintervjuu eesmärgid - Kontakti ja usalduse loomine
- Patsiendi probleemide kohta informatsiooni kogumine
- Patsiendi probleemide normaliseerimine ja lootuse sisendamine
- Patsiendi sotsialiseerimine kognitiivsesse teraapiasse
- Patsiendi harimine tema häirest, kognitiivsest mudelist, teraapiaprotsessist
- Teraapia eesmärkide püstitamine
- Kokkulepe raviplaani suhtes
AN ja BN ravi eesmärgid
- Motivatsiooni suurendamine
- Regulaarse söömise taastamine
- Pinge, hirmu ja ärevusega toimetulek
- Söömisharjumuste ja ebafunktsionaalsete kognitsioonide muutmine
- Emotsioonide eristamine, nimetamise ja väljendamise õppimine
- Emotsioonide reguleerimise õppimine ja impulsi kontrolli soodustamine
- Tegeleda kontrolli kaotamise ja ülemäärase kontrolliga
- Üldiste psühhiaatriliste sümptomite vähendamise
- Sotsiaalse funktsioneerimise taastamine ja edendamise
- Käesolevate suheteprobleemide leidmine ja lahendusoskuste arendamine
- Perfektsionismiga tegelemine
- Probleemlahendusoskuste arendamine
Kasutatud on:
K.Akkermann´i ja A.Järve loengutsükli materjale söömishäiretest.
RHK-10 Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon, 1995.
Hawton, K., Salkovskis, P.M., Kirk, J., Clark, D.M. (1993). Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi.